Jumat, 25 Maret 2016

PREPARASAUN BA SESAUN PLENARIA PARLAMENTU FOINSA’E NIAN

Saida mak Membru Parlamentu Foinsa’e Nian sira halo iha Sesaun Plenaria?

Sesaun plenaria nu’udar Oportunidade ka tempo ida ne’ebe uniku  nune’e iha sesaun ne’e Membru PFN sira (forma komisaun hodi tutela ba asuntu ida) halo aprezentasaun dadus no informasaun (Problemas, Dezafius, Obstaclu, Esforsu sira, Rezultadu sira) mak relasiona ho foinsa’e husi tinan 12-24 infrenta iha Timor laran tomak, husi Aldeia ba to’o nasional liga ba asuntu ne’ebe prepara ona

Saida mak Dadus no Informasaun ?

o   Dadus mak notas hirak ne’ebe akumula faktus. Dadus nu’udar forma plural husi datum mai husi lian latin ho nia signifika “buat ruma ne’ebe mak fo ka oferese hela” (Wikipedia)
o   Azar Susanto (2004:46) iha nia livru Sistema Informasaun Akuntabilidade, hatete katak, informasaun mak rezultadu elaborasaun dadus ne’ebe iha signifikadu no benefisiu

Haktuir ba definisiaun tuir peritus sira iha leten, konklui katak informasaun nu’udar rezumu husi faktus ne’ebe elabora ho forma dadus, nune’e iha valor inportante ba ema atu utiliza nu’udar fundamentu ba konesimentu nune’e mos bele sai referensia hodi foti desijaun.

Klasifikasaun Dadus
1.      Dadus primaria mak dadus ida ne’e direitamente peskizador foti husi objektu/ grupu tarjetu ba peskija rasik, husi individu ka organizasaun, ho metodu intrevista  ka dialogu direita.
2.      Dadus sekundariu dadus ida ne’ebe mak hetan ka rekolla ho maneira direita   husi objektu peskiza, dadus hirak ne’e iha ona ne’ebe elabora husi parte seluk ho maneira ka metodu  oi-oin iha kontekstu komersiu ka non komersiu. Exemplu, peskizador mak uza dadus estatistiku instituisaun ka organizasaun nian.

Saida mak Estratejia no Rekomendasaun ?
q  Etratejia mak ideia konstrutiva xave, ne’ebe elabora bazeia ba problema ruma mak indika tuir dadus hodi rezolve ka solusiona problema ida
q  Rekomendasaun mak ideias, sujestaun xave sira ne’ebe mak formula bazeia ba dadus  husi peskizador ka organizasaun ruma oferese ba orgaun kompetente mak tutela ba asuntu refere, hodi bele resolve problema ne’ebe mosu iha sosiedade ka komunidade

Iha sesaun plenaria tinan 2015 saida mak PFN sira sei halo ?
q  Iha sesaun plenaria tinan 2015, membru Parlamentu Foinsa’e sira sei debate ba asuntu sira tuir mai ne’e :
o   Edukasaun
o   Saude (Saude Reprodutiva foinsa’e)
o   Partisipasaun Juventude iha prosesu foti desizaun
o   Dezenpregu [Partisipasaun Foinsae iha dezenvolvimentu Ekonomika (Produsaun)]

Saida mak membru PFN sira sei halo ho Asuntu hirak ne’e ?
q  Antes tama ba sesaun plenaria, Membru PFN sira kada munisipiu sei ba halo peskiza, rekolla informasaun no dadus sira relasiona ho asuntu sira iha leten.

Oinsa Membru PFN sira ba halo Peskiza ?
q  Sek.PFN hakerek karta konesimentu ba instituisaun sira ne’ebe mak liga ho asuntu iha leten hodi hetan autorizasaun ba asesu dadus.
q  Membru PFN sira husi Posto ida-idak hakbesik  ba instituisaun relevante hodi husu informasaun sira.

Metodu ne’ebe mak uza; Intrevista direita no Foti dadus sekundariu.

Saida mak Membro PFN sira sei halo no/ka elabora husi asuntu hirak ne’e?
q  Membru PFN sira sei elabora dadus sira relasiona ho asuntu hirak mak hanesan ;

   EDUKASAUN

q  Identifika atividade edukasaun formal no non formal iha ita nia Posto Administrativu no hare ba ;

Area Kobertura
Identidade / naran Eskola ka entru Formasaun nian

Qualidade

§ Infra Estrutura [Sala de aula, Material sira, meza, kadeira, quadro metan, Sintina, bee Nst]

§  Supra Estrutura [Sistema, Jestaun hanorin, horario sira (tama no sai), atividade pedagojiku extra sira], Supra Estrutura [Sistema, Jestaun hanorin], Mestri ka formador hanorin materia hira ? Materia ida tama durante horas hira ?

§  Rekursu humanu (Mestri sira mak hanorin ne’e nia back ground/ ka titulu saida, SMA, S1, S2 no S3]

Quantidade

§  Estudante hira, feto no mane hira

§  Rekursu humanu (Mestri sira mak hanorin ne’e nia back ground/ ka titulu saida, SMA, S1, S2 no S3] nain hira ?

§  Infra Estrutura [ Sala de Aula, Material sira, meza, kadeira, quadro metan, Sintina, bee Nst] ne’e hira [numeru], At hira, diak hira.

§  Atividade Extra iha ka lae ? Iha Akontese dala hira ? Semana, fulan ?

Problema no sforsue sira

§  Problema ne’ebe mak iha
§  Esforsu sira mak halo ona
§  Rezultadu sira mak hetan ona no balun sei prosesa
§  Obstaclu no dezafius sira
§  Rekomendasaun sira

Fatin foti Dadus
§   Eskola
§  Edukasaun Municipiu
§  Sepfope
§  Sols
§  ONGs sira ne’ebe servisu iha area edukasaun

Referensia mak presija le
§  Konstituisaun RDTL
§  Lei baze ba edukasaun
§  Analiza Situasaun Juventude

*      SAUDE (SAUDE REPRODUTIVA FOINSA’E)
q  Identifika fatin no atividade saude foinsa’e iha ita nia Posto Administrativu hare ba problemas hirak tuir mai;
o   Isu Kaben Sedu
o   Isu MHRS
o   Isu HIV/SIDA
Ø  Kazu Kaben Sedu no MHRS (12-30)
o   Ema hira ona mak sai husi eskola tamba kaben sedu. (husu no/ka buka iha Eskola)
o   Inan feton sira ho idade minoria ne’ebe mak gravida no halo konsulta iha Sentru Saude hira (husu iha sentru saude)
o   Moras MHRS, HIV/Sida iha Postu ne’e iha ka lae no hira (husu iha Centru Saude no Hospital Referal)
o   Kategoria tinan [Ema hirak ne’e husi idade hira ba to’o idade hira]
o   Esforsu saida mak halo ona
o   Rezultadu saida mak hetan ona no sei prosesa hela
o   Obstaklu no Dezafius saida mak hasoru ?
o   Rekomendasaun sira

*      PARTISIPASAUN FOINSA’E IHA PROSESU FOTI DESIJAUN
q  Identifika instituisaun hirak ne’ebe mak servisu iha area juventude no reprezentante Juventude
*      Centru Juventude
*      Concelho Nacional Juventude Timor-Leste
*      Concelho Juventude Suco
*      Reprezentante Juventude iha Comisaun Instaladora Municipal
*      Alumni Parlamentu Foinsa’e
*      Animadores Sosiais
*      NST

Ø  Saida mak Presija hare no hatene husi Organizasaun hirak ne’e ?
q  Presija hatene konaba
*   Atividade saida mak sira akompanha no/ka partisipa direita iha Postu adm. no Municipio
*      Influensia no rezultadu saida mak iha no hasoru husi partisipasaun hirak ne’e
*      Problemas, Obstaclu no dezafius mak iha
*      Esforsu sira mak halo ona
*      Rekomendasaun ka solusaun alternativas
q  Notas
o   Bele husu relatorio ruman liga ho asuntu ruma mak mensiona husi korespondente

*      PARTISIPASAUN FOINSA’E IHA DEZENVOLVIMENTU EKONOMIA [Empregabilidade]

  • Identifika grupu potensia sira mak existi iha Aldeia, Suco, Posto no Municipiu, grupu hira no halo saida
  • Historia susesu sira
  • Rezultadu sira mak hetan
  • Dezafius no obstaklu mak iha
  • Rekomendasaun no solusaun alternativas
Notas
Husu sira nia relatorio narativa ka financas, Brosur ka panfletu organizasaun nian.

SAIDA TAN MAK MEMBRU PFN TENKI HALO HAFOIN REKOLLA DADUS SIRA ?

Membru PFN sira sei elabora dadus ne’ebe mak hetan

q  Oinsa Elabora dadus?
Membru PFN sira sei elabora dadus sira iha nivel Postu Administrativu.

Metodu :
1.      Hakerek ho liman ka hakerek iha komputador dadus sira ne’ebe mak hetan no/ka foti husi rezultadu peskiza [intervista no foti dadus sekundariu]
2.      Tau hamutuk dadus sira relasiona ho issu ne’ebe mak iha
3.      Dezenvolve narativa ida, ho nia espesie relatorio ka nota informativa ida kona-ba asuntu sira mak ita peskiza ba, nu’udar rezultadu ikus husi atividade peskiza mak ita halo.

Uza Intrumentu
1.      Analisa PTA [Problem Tree Anaysis]
2.      Analisa Swot (Identifika Forsa, Frakeja, Oportunidade no Ameasa sira]

q  Oinsa Elabora dadus iha nivel Municipal ?
o   Membru PFN sira sei lori dadus sira ne’ebe elabora ona iha nivel Postu Administrativu mai iha munisipiu hodi tau hamutuk dadus hirak ne’e nu’udar rezultadu ka issue bankada ka municipiu nian.

Metodu :
1.     Tau hamutuk dadus sira relasiona ho issu ne’ebe mak iha
2.     Dezenvolve narativa ida, ho nia espesie relatorio ka nota informativa ida kona-ba asuntu sira mak ita peskiza ba, nu’udar rezultadu ikus husi atividade peskiza mak ita halo.

Uza Intrumentu
1.      Analisa PTA [Problem Tree Anaysis]
2.      Analisa Swot (Identifika Forsa, Frakeja, Oportunidade no Ameasa sira]

NARATIVA
ISSU PESKIZA
EDUKASAUN
Informasaun rekolidus
Problemas
Obstaclu no Dezafius
Estratejia no Rekomendasaun xave


PTA
ISSU PESKIZA
EDUKASAUN
Problema
Kauza
Efeitu
Estratejia Intervensun

Relatorio Peskiza
SWOT
Issu Peskiza
EDUKASAUN
Forsa
Frakeza
Oportunidade
Ameasas
Estratejia intervensaun







Autor:Martinho Moniz

Konteudu Sira

THE MEMORY'S OF "LEKI CALAU"

Agapito Amaral “Leki Calau” moris iha Matai, Loron 15 fulan Jullu 1945, Oan husi Aman Vidal Calau Berec ( falecido ) nu’udar liurai Sua...