Saida
mak Membru Parlamentu Foinsa’e Nian sira halo iha Sesaun Plenaria?
Sesaun
plenaria nu’udar
Oportunidade ka tempo ida ne’ebe uniku
nune’e iha sesaun ne’e Membru PFN sira (forma komisaun
hodi tutela ba asuntu ida) halo aprezentasaun dadus no informasaun
(Problemas, Dezafius, Obstaclu, Esforsu sira, Rezultadu sira) mak relasiona
ho foinsa’e husi tinan 12-24 infrenta iha Timor laran tomak, husi Aldeia
ba to’o nasional liga ba asuntu ne’ebe prepara ona
Saida
mak Dadus no Informasaun ?
o
Dadus mak notas hirak ne’ebe akumula faktus.
Dadus nu’udar forma plural husi datum mai husi lian latin ho nia
signifika “buat ruma ne’ebe mak fo ka oferese hela” (Wikipedia)
o
Azar Susanto (2004:46) iha nia livru Sistema
Informasaun Akuntabilidade, hatete katak, informasaun mak rezultadu elaborasaun
dadus ne’ebe iha signifikadu no benefisiu
Haktuir
ba definisiaun tuir peritus sira iha leten, konklui katak informasaun nu’udar
rezumu husi faktus ne’ebe elabora ho forma dadus, nune’e iha valor inportante
ba ema atu utiliza nu’udar fundamentu ba konesimentu nune’e mos bele sai
referensia hodi foti desijaun.
Klasifikasaun
Dadus
1.
Dadus
primaria mak
dadus ida ne’e direitamente peskizador foti husi objektu/ grupu tarjetu ba
peskija rasik, husi individu ka organizasaun, ho metodu intrevista ka dialogu direita.
2.
Dadus
sekundariu dadus
ida ne’ebe mak hetan ka rekolla ho maneira direita husi objektu peskiza, dadus hirak ne’e iha ona ne’ebe elabora husi
parte seluk ho maneira ka metodu oi-oin
iha kontekstu komersiu ka non komersiu. Exemplu, peskizador mak uza dadus
estatistiku instituisaun ka organizasaun nian.
Saida
mak Estratejia no Rekomendasaun ?
q
Etratejia
mak ideia konstrutiva xave, ne’ebe elabora bazeia ba problema ruma mak indika
tuir dadus hodi rezolve ka solusiona problema ida
q
Rekomendasaun
mak ideias, sujestaun xave sira ne’ebe mak formula bazeia ba dadus husi peskizador ka organizasaun ruma oferese
ba orgaun kompetente mak tutela ba asuntu refere, hodi bele resolve problema ne’ebe
mosu iha sosiedade ka komunidade
Iha
sesaun plenaria tinan 2015 saida mak PFN sira sei halo ?
q
Iha
sesaun plenaria tinan 2015, membru Parlamentu Foinsa’e sira sei debate ba
asuntu sira tuir mai ne’e :
o
Edukasaun
o
Saude
(Saude Reprodutiva foinsa’e)
o
Partisipasaun
Juventude iha prosesu foti desizaun
o
Dezenpregu
[Partisipasaun Foinsae iha dezenvolvimentu Ekonomika (Produsaun)]
Saida
mak membru PFN sira sei halo ho Asuntu hirak ne’e ?
q
Antes
tama ba sesaun plenaria, Membru PFN sira kada munisipiu sei ba halo peskiza,
rekolla informasaun no dadus sira relasiona ho asuntu sira iha leten.
Oinsa
Membru PFN sira ba halo Peskiza ?
q
Sek.PFN
hakerek karta konesimentu ba instituisaun sira ne’ebe mak liga ho asuntu iha
leten hodi hetan autorizasaun ba asesu dadus.
q
Membru
PFN sira husi Posto ida-idak hakbesik ba
instituisaun relevante hodi husu informasaun sira.
Metodu ne’ebe mak uza; Intrevista
direita no Foti dadus sekundariu.
Saida
mak Membro PFN sira sei halo no/ka elabora husi asuntu hirak ne’e?
q
Membru
PFN sira sei elabora dadus sira relasiona ho asuntu hirak mak hanesan ;
EDUKASAUN
q
Identifika
atividade edukasaun formal no non formal iha ita nia Posto Administrativu no
hare ba ;
Area
Kobertura
Identidade / naran Eskola ka entru Formasaun nian
Qualidade
§ Infra Estrutura [Sala de aula, Material sira, meza, kadeira, quadro metan, Sintina, bee Nst]
§ Supra Estrutura [Sistema, Jestaun hanorin, horario sira (tama no sai), atividade pedagojiku extra sira], Supra Estrutura [Sistema, Jestaun hanorin], Mestri ka formador hanorin materia hira ? Materia ida tama durante horas hira ?
§ Rekursu humanu (Mestri sira mak hanorin ne’e nia back ground/ ka titulu saida, SMA, S1, S2 no S3]
Quantidade
§ Estudante hira, feto no mane hira
§ Rekursu humanu (Mestri sira mak hanorin ne’e nia back ground/ ka titulu saida, SMA, S1, S2 no S3] nain hira ?
§ Infra Estrutura [ Sala de Aula, Material sira, meza, kadeira, quadro metan, Sintina, bee Nst] ne’e hira [numeru], At hira, diak hira.
§ Atividade Extra iha ka lae ? Iha Akontese dala hira ? Semana, fulan ?
Problema no sforsue sira
§ Problema ne’ebe mak iha
§ Esforsu sira mak halo ona
§ Rezultadu sira mak hetan ona no balun sei prosesa
§ Obstaclu no dezafius sira
§ Rekomendasaun sira
Fatin foti Dadus
§ Eskola
§ Edukasaun Municipiu
§ Sepfope
§ Sols
§ ONGs sira ne’ebe servisu iha area edukasaun
Identidade / naran Eskola ka entru Formasaun nian
Qualidade
§ Infra Estrutura [Sala de aula, Material sira, meza, kadeira, quadro metan, Sintina, bee Nst]
§ Supra Estrutura [Sistema, Jestaun hanorin, horario sira (tama no sai), atividade pedagojiku extra sira], Supra Estrutura [Sistema, Jestaun hanorin], Mestri ka formador hanorin materia hira ? Materia ida tama durante horas hira ?
§ Rekursu humanu (Mestri sira mak hanorin ne’e nia back ground/ ka titulu saida, SMA, S1, S2 no S3]
Quantidade
§ Estudante hira, feto no mane hira
§ Rekursu humanu (Mestri sira mak hanorin ne’e nia back ground/ ka titulu saida, SMA, S1, S2 no S3] nain hira ?
§ Infra Estrutura [ Sala de Aula, Material sira, meza, kadeira, quadro metan, Sintina, bee Nst] ne’e hira [numeru], At hira, diak hira.
§ Atividade Extra iha ka lae ? Iha Akontese dala hira ? Semana, fulan ?
Problema no sforsue sira
§ Problema ne’ebe mak iha
§ Esforsu sira mak halo ona
§ Rezultadu sira mak hetan ona no balun sei prosesa
§ Obstaclu no dezafius sira
§ Rekomendasaun sira
Fatin foti Dadus
§ Eskola
§ Edukasaun Municipiu
§ Sepfope
§ Sols
§ ONGs sira ne’ebe servisu iha area edukasaun
Referensia mak presija le
§ Konstituisaun RDTL
§ Lei baze ba edukasaun
§ Analiza Situasaun Juventude
§ Konstituisaun RDTL
§ Lei baze ba edukasaun
§ Analiza Situasaun Juventude
q
Identifika
fatin no atividade saude foinsa’e iha ita nia Posto Administrativu hare ba
problemas hirak tuir mai;
o
Isu
Kaben Sedu
o
Isu
MHRS
o
Isu
HIV/SIDA
Ø
Kazu
Kaben Sedu no MHRS (12-30)
o
Ema
hira ona mak sai husi eskola tamba kaben sedu. (husu no/ka buka iha Eskola)
o
Inan
feton sira ho idade minoria ne’ebe mak gravida no halo konsulta iha Sentru
Saude hira (husu iha sentru saude)
o
Moras
MHRS, HIV/Sida iha Postu ne’e iha ka lae no hira (husu iha Centru Saude no
Hospital Referal)
o
Kategoria
tinan [Ema hirak ne’e husi idade hira ba to’o idade hira]
o
Esforsu
saida mak halo ona
o
Rezultadu
saida mak hetan ona no sei prosesa hela
o
Obstaklu
no Dezafius saida mak hasoru ?
o
Rekomendasaun
sira
q
Identifika
instituisaun hirak ne’ebe mak servisu iha area juventude no reprezentante
Juventude
Ø
Saida
mak Presija hare no hatene husi Organizasaun hirak ne’e ?
q
Presija
hatene konaba
q
Notas
o
Bele
husu relatorio ruman liga ho asuntu ruma mak mensiona husi korespondente
- Identifika grupu potensia
sira mak existi iha Aldeia, Suco, Posto no Municipiu, grupu hira no halo
saida
- Historia susesu sira
- Rezultadu sira mak hetan
- Dezafius no obstaklu mak iha
- Rekomendasaun no solusaun
alternativas
Notas
Husu
sira nia relatorio narativa ka financas, Brosur ka panfletu organizasaun nian.
SAIDA
TAN MAK MEMBRU PFN TENKI HALO HAFOIN REKOLLA DADUS SIRA ?
Membru
PFN sira sei elabora dadus ne’ebe mak hetan
q
Oinsa
Elabora dadus?
Membru
PFN sira sei elabora dadus sira iha nivel Postu Administrativu.
Metodu :
1.
Hakerek
ho liman ka hakerek iha komputador dadus sira ne’ebe mak hetan no/ka foti husi
rezultadu peskiza [intervista no foti dadus sekundariu]
2.
Tau
hamutuk dadus sira relasiona ho issu ne’ebe mak iha
3.
Dezenvolve
narativa ida, ho nia espesie relatorio ka nota informativa ida kona-ba asuntu
sira mak ita peskiza ba, nu’udar rezultadu ikus husi atividade peskiza mak ita
halo.
Uza
Intrumentu
1.
Analisa
PTA [Problem Tree Anaysis]
2.
Analisa
Swot (Identifika Forsa, Frakeja, Oportunidade no Ameasa sira]
q Oinsa Elabora dadus iha nivel
Municipal ?
o
Membru
PFN sira sei lori dadus sira ne’ebe elabora ona iha nivel Postu Administrativu
mai iha munisipiu hodi tau hamutuk dadus hirak ne’e nu’udar rezultadu ka issue
bankada ka municipiu nian.
Metodu :
1. Tau
hamutuk dadus sira relasiona ho issu ne’ebe mak iha
2. Dezenvolve
narativa ida, ho nia espesie relatorio ka nota informativa ida kona-ba asuntu
sira mak ita peskiza ba, nu’udar rezultadu ikus husi atividade peskiza mak ita
halo.
Uza
Intrumentu
1.
Analisa
PTA [Problem Tree Anaysis]
2.
Analisa
Swot (Identifika Forsa, Frakeja, Oportunidade no Ameasa sira]
NARATIVA
ISSU
PESKIZA
|
EDUKASAUN
|
Informasaun
rekolidus
|
|
Problemas
Obstaclu
no Dezafius
|
|
Estratejia
no Rekomendasaun xave
|
PTA
ISSU
PESKIZA
|
EDUKASAUN
|
Problema
|
|
Kauza
|
|
Efeitu
|
|
Estratejia
Intervensun
|
Relatorio Peskiza
SWOT
SWOT
Issu Peskiza
|
EDUKASAUN
|
||
Forsa
|
Frakeza
|
Oportunidade
|
Ameasas
|
Estratejia intervensaun
|
|||
Autor:Martinho Moniz