Jumat, 25 Maret 2016

IGUALDADE JENERU NO DIVERSIDADE FOINSA'E



Timor Leste riku tebes, iha potensia oi-oin, kultura ne’ebe forte, Sosiedade ida ne’ebe Hedrogenio katak iha diferensa oi-oin.

Sukarno : “fasil tebes atu duni kolonialista sira; lafasil atu duni ita nia toman sira ne’ebe perturba buat diak"

Sustentabilidade = Kebersanjungan = Keberlanjutan = Sustainable

Objetivu

1.      Hasa’e konhesimentu no komprensaun konaba an rasik, eperiensia ema ida idak hodi bele simu nia an rasik no ema seluk
2.      Aprende abilidade sira atu bele permiti hodi kontribui ba iha parseiru ho ema seluk.
3.      Buka dalan hodi simu/hatama prespetiva sira ne’ebe mak oi-oin/la hanesan iha ita hotu nia hakarak no desizaun.
4.      Promove servisu hamutuk ne’ebe efetivu hodi halakon desigualdade no injustisa.
Diversidade : diferensia oi-oin; inklui Jeneru, rasa/etnia, nasionalidade, relijiaun/fiar, orientasaun seksual, idade, abilidade, hahalok no prespektiva ne’ebe presiza ita valorize no respeita tomak husi ema ida-idak.

SERISU HAMUTUK

Ba promove servisu hamutuk, presiza la’o tuir dalan hirak ne’e :

1.      Hatene/konhese ita nia an rasik
Ø  Reflete personalidade
Ø  Rekonhese identidade rasik (self recognizing)

2.      Konhese/hatene ema seluk
Ø  Simu ema seluk nia ideia (ada kata terucaplah)
Ø  Inisiative searah (Komunikasi searah).

3.      Servisu hamutuk (Dialogu ativu)
Ø  Interaksaun Efetivu
Ø  Komunikasi Diarah

Dialogu Ativu : Feedback, Komunikasaun Sustentavel, Transparansia.

Skill baze ba dialogu Ativu :
1.      Rona ho Ativu
§  Fo atensaun ba saida (asuntu) mak hato’o husi ema ne’ebe ita komunika
§  Akompanha trik (Jestu) ema ida idak nian
§  Labele intervene

2.      Labele Julga
§  Labele intervene direita, nune’e labele hamosu sentiment direita

3.      Kolia lia los
§  Hateten lolos, saida mak hakarak hato’o

4.      Haree ka rona tomak
§  Akompanha kompleitu

5.      Hamosu Asumsi
§  Asumsi nu’udar konkluzaun husi interaksaun ne’ebe mak akontese

Diversidade :
·         Hariku
·         Hametin
·         Unidu

SEXU NO JENERU

Sexu :
Diferensa Biolojika entre feto no mane, ne’ebe labele muda ka troka, nu’udar Kodrat husi Maromak no Universal (Ema hotu iha mundu hanesan).


SEXO

FETO
MANE
Susun hodi fo Susu bebe/Labarik
Iha Hasan Rahun
Gravidade
Kakorok Musan (garaganta)
Partus
-
Mestruasaun
Mehi Bokon
Vagina
Penis
Iha Ovarium
Esperma

Jeneru :
Diferensia knar no responsabilidade ne’ebe maka fo ba Feto no Mane la hanesan, ne’ebe mak Sosiedade mak hamosu nu’udar konstrusaun social, bazeia ba kontekstu no situasaun iha fatin ida-idak, ne’ebe aprende liu husi prosesu sosializasaun ida (iha familia, instituisaun, Kultura-Sosial, no seluk seluk tan) ne’ebe bele muda/toka tuir situasaun no nesesidade.

JENERU

FETO
MANE
Domestika
Publiku
Reprodutiva
Reprodutivu
Sosial
Politika

Konteudu Sira

THE MEMORY'S OF "LEKI CALAU"

Agapito Amaral “Leki Calau” moris iha Matai, Loron 15 fulan Jullu 1945, Oan husi Aman Vidal Calau Berec ( falecido ) nu’udar liurai Sua...